Emori värskest uuringust selgub, et eestimaalased on väga head teenindajad, eriti pankades ja telekommunikatsiooniga seotud ettevõtetes.
Uuring uuringuks, aga argipäev kipub millegipärast teistsugune olema, sest kui tihti sa ikka sinna panka või telefonifirma kontorisse satud. Pigem kohtavad inimesed ikka ülbeid bussijuhte, kaupluseleti taga igavlevaid müüjaid, saamatuid ettekandjaid ja kärkivaid meditsiinitöötajaid. Aga nemad vist sellesse uuringusse ei mahtunud, sest nede uurimise eest keegi ei maksa.
kolmapäev, 24. november 2010
neljapäev, 18. november 2010
Kas ümbrikupalk on saatanast?
Maksu- ja Tolliameti teatel laekus neile kümne kuuga üle 800 vihje ümbrikupalga maksmise kohta, seega töötab kättemaksukontor täie hooga.
Ettevõtja, kes läheb ümbrikupalga maksmise libedale teele, annab töötajatele suurepärase võimaluse konflikti tekkimise korral endale vesi peale tõmmata, sest piisab vaid telefonikõnest organitele ja firma tegevus võib lõppeda kõige halvemal juhul pankrotiga.
Väga lihtne on süüdistada ettevõtjat kuritahtlikus maksude optimeerimises, aga
teisalt – kui palju on ikkagi uuritud ümbrikupalga maksmise tegelikke põhjuseid? Kõlvatu konkurents, väikeettevõtjate vaenulik seadusandlus ja monopolide teenuste hinnatõus on vaid üksikud näited, mis suruvad tööandjad kitsikusse.
Töötajal on pärast aastaid ümbrikupalga saamist lihtne öelda, et firmajuht on siga, aga põhimõtteliselt toitis ta sind ja su peret ju terve selle aja.
Muidugi – seadusandluse mõistes on ümbrikupalk saatanast, aga inimese põhivajadustest lähtuvalt aitab hinge sees hoida.
Mida arvad sina?
Ettevõtja, kes läheb ümbrikupalga maksmise libedale teele, annab töötajatele suurepärase võimaluse konflikti tekkimise korral endale vesi peale tõmmata, sest piisab vaid telefonikõnest organitele ja firma tegevus võib lõppeda kõige halvemal juhul pankrotiga.
Väga lihtne on süüdistada ettevõtjat kuritahtlikus maksude optimeerimises, aga
teisalt – kui palju on ikkagi uuritud ümbrikupalga maksmise tegelikke põhjuseid? Kõlvatu konkurents, väikeettevõtjate vaenulik seadusandlus ja monopolide teenuste hinnatõus on vaid üksikud näited, mis suruvad tööandjad kitsikusse.
Töötajal on pärast aastaid ümbrikupalga saamist lihtne öelda, et firmajuht on siga, aga põhimõtteliselt toitis ta sind ja su peret ju terve selle aja.
Muidugi – seadusandluse mõistes on ümbrikupalk saatanast, aga inimese põhivajadustest lähtuvalt aitab hinge sees hoida.
Mida arvad sina?
kolmapäev, 10. november 2010
Kas meie alampalk on almus?
Ametiühingud soovivad alampalgaks uuest aastast 320 eurot (ca 5000 krooni) senise 4350 krooni asemel.
Täna kehtivas üleriigilise töötasu alammääras 4350 krooni leppisid ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit kokku 2008. aastal.
Soome Ametiühingute Keskliit tegi möödunud aastal ettepaneku, et riigis kehtestataks alampalgamäär, mille suurus oleks vähemalt 1500 eurot (u 24 000 krooni).
Ametiühingud põhjendasid ettepanekut asjaoluga, et praegu peavad alla 1500 euro teenivad soomlased toimetulemiseks töötama mitmel ametikohal.
Kui võrrelda eestlaste ja soomlaste alampalga nõudmisi, siis puht numbritest lähtuvalt võib meie alampalka almuseks pidada.
Õnneks on olemas kontekst – meie riik on palju vaesem, kui Soome.
Aga kas see teadmine lohutab, kui isegi õiglane palk ei ulatu Soome miinimumi tasemele.
Euroopa Nõu¬kogu metoodika kohaselt käsitletakse õiglase palgana sellist töötasu, mis moo¬dustab mitte vähem kui 60% keskmisest palgast. Õiglase brutopalga tase oli Eestis mullu 7358 krooni.
Täna kehtivas üleriigilise töötasu alammääras 4350 krooni leppisid ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit kokku 2008. aastal.
Soome Ametiühingute Keskliit tegi möödunud aastal ettepaneku, et riigis kehtestataks alampalgamäär, mille suurus oleks vähemalt 1500 eurot (u 24 000 krooni).
Ametiühingud põhjendasid ettepanekut asjaoluga, et praegu peavad alla 1500 euro teenivad soomlased toimetulemiseks töötama mitmel ametikohal.
Kui võrrelda eestlaste ja soomlaste alampalga nõudmisi, siis puht numbritest lähtuvalt võib meie alampalka almuseks pidada.
Õnneks on olemas kontekst – meie riik on palju vaesem, kui Soome.
Aga kas see teadmine lohutab, kui isegi õiglane palk ei ulatu Soome miinimumi tasemele.
Euroopa Nõu¬kogu metoodika kohaselt käsitletakse õiglase palgana sellist töötasu, mis moo¬dustab mitte vähem kui 60% keskmisest palgast. Õiglase brutopalga tase oli Eestis mullu 7358 krooni.
kolmapäev, 3. november 2010
Moodsaim ametiühing on Facebook
Ametiühingutesse ei kuulu kümmet protsentigi Eesti töötajatest, kuid see ei vähenda ametiühingutegelaste soovi kõneleda kogu Eesti progressiivse töötajaskonna nimel.
Miks ametiühingud meil hästi ei juurdu?
Põhiliseks teguriks on eestlaste individualism ja muidugi nõukaaegne taak. Keskealised ja vanemad inimesed mäletavad hästi, kuidas punalipulised ametiühingud manipuleerisid töötajatega turismituusikute ja ostutalongide abil.
Peale selle pole meil suurtööstusi, vaid on internet. Milleks kuuluda ametiühingusse ja maksta 1 protsent brutopalgast liikmemaksu, et paar korda aastas Toompeal plakateid lehvitada, kui võib täiesti tasuta internetiavarustes kas või peaministrit ennast tümitada.
Ja protestiaktsioone madalate palkade või kehvade töötingimuste vastu on nüüd võimalik ükskõik kellel korraldada soojast toast lahkumata Facebookis. Täiesti tasuta kusjuures.
Miks ametiühingud meil hästi ei juurdu?
Põhiliseks teguriks on eestlaste individualism ja muidugi nõukaaegne taak. Keskealised ja vanemad inimesed mäletavad hästi, kuidas punalipulised ametiühingud manipuleerisid töötajatega turismituusikute ja ostutalongide abil.
Peale selle pole meil suurtööstusi, vaid on internet. Milleks kuuluda ametiühingusse ja maksta 1 protsent brutopalgast liikmemaksu, et paar korda aastas Toompeal plakateid lehvitada, kui võib täiesti tasuta internetiavarustes kas või peaministrit ennast tümitada.
Ja protestiaktsioone madalate palkade või kehvade töötingimuste vastu on nüüd võimalik ükskõik kellel korraldada soojast toast lahkumata Facebookis. Täiesti tasuta kusjuures.
Tellimine:
Postitused (Atom)