Turuvarblaste värbamine innovaatilisel moel

Tallinna linnaametnikel tuli huvitav mõte, kuidas saada juurde töökohti. Nimelt avas linn hiljuti tööbüroo, kus sai tööd mitu vilgast ametnikku. Kui innovaatilisteks ja väärtusi loovateks need töökohad kujunevad, jäägu igaühe enda hinnata, kuid kõige olulisem on tähele panna seda, et asjaosalised said nii-öelda „kindlad“ töökohad, aga bussisaatjad ja pargivahid on endiselt saatuse meelevallas.
Teiseks on tööbüroo loomine selge märk sellest, et Tallinnas jätkatakse riiklike struktuuride dubleerimist ehk siis pealinna ametnikud ehitavad Eesti piiridesse oma riiki. Milleni see on viinud, näitavad korruptsioonijuhtumid linnavalitsuses, kus altkäemaksu summad küündivad miljoniteni. Kui need miljonid kokku lugeda, saaks nende eest ikka päris suur hulk reisisaatjaid ja pargivahte oma perele leiva lauale, aga ei, pigem tehakse neile tsirkust töömesside ja tööbürooga, mis on nõukaaegsete turuvarblaste värbamise moodne variant.

Lubadustest toituv rahvas

Alles see oli, kui meid lubati viia suure juhi eestvedamisel Euroopa viie rikkama riigi sekka. Taas on käes lubaduste jagamise aeg, aga tagaigatsetud hiilgust ei paista kuskilt.
Suure hurraaga oleme trüginud eurotsooni kõige vaesemaks riigiks, mida iseloomustab kõrge töötuse tase, suur palgalõhe meeste ja naiste vahel ning majanduspõgenike tulv Läände.
Kas olete tähele pannud, et töötuse teemadel on poliitikud viimasel ajal suhteliselt vait. Miks? Aga sellepärast, et meil pole niipea lootust tööhõiveküsimustes buumiaegsele tasemele jõuda. Veelgi hullem, väga paljud endised tööinimesed, peamiselt lihttöölised, on kaotanud elamisväärse tuleviku.
Mis jääb poliitikul sellises olukorras üle? Loomulikult lubada, lubada ja lubada. Inimesed lähevadki lubadustesse uskudes hüpnotiseeritult valimiskastide juurde ja lükkavad oravaratta uuesti käima.
Hea mees, kes lubabki!

Muudatused tööõiguses sinu tööelu kallal

Tööinspektsioon avaldas põhjaliku ülevaate muudatustest tööõigusaktides, millega alates käesolevast aastast tuleb töötajail kokku puutuda. Muudatustest pole pääsu kellelgi, sest ainuüksi aasta algusest kehtima hakanud euro teeb tööseadusandluses omad korrektuurid.

Vaata tööõigusaktidega seotud muudatusi siit.

Euro tõi uued töötasumäärad

Eurole üleminekust tulenevalt kehtivad alates 2011. aastast uued töötasu maksmise aluseks olevad määrad.

1. jaanuarist 2011 on töötasu maksmise puhul maksuvaba tulu 144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas. Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on edaspidi 192 eurot kuus, tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise puhul 64 eurot kuus.

Tulumaksu kinnipidamise ja sotsiaalmaksu määrad jäävad ka uuel aastal endisele tasemele - vastavalt 21% ja 33%.

Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse minimaalne alus on 2011. aastast kuumäär 278,02 eurot, mis tähendab, et sotsiaalmaksu minimaalne kuumakse on 91,75 eurot.

Samuti jäävad endiseks töötuskindlustusmakse määrad, mis on ka 2011. aastal töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4%.

Kohustusliku kogumispensionimakse määr sõltub 2011. aastal sellest, kas isik on 2009. aasta lõpus esitanud kogumispensioni maksete jätkamise avalduse või mitte. Avalduse esitanud isikutelt tuleb kinni pidada 2%. Kui isik ei ole avaldust esitanud, siis alates 2011. aasta 1. jaanuarist peetakse kogumispensioni määrana kinni 1% isiku tuludest.

Ehmatas ikka ära küll!

Esimesed europalgad ja –pensionid on nüüd välja makstud ning kontodel mitu nulli vähemaks jäänud.
Kuigi hoiatuskõnesid, milles inimesi kasinusele ja ettevaatlikkusele kutsutakse, on peetud palju, saavad nii mõnedki juba jaanuari keskel ebameeldiva üllatuse osaliseks: kuhu küll need eurod jäid?
Väikeste rahanumbrite maagia seisneb selles, et neist on lihtne loobuda, sest mündikõlina väärtust on pärast rubla ja krooni väga raske kõrgeks pidada. Harjumused ja alateadvus teevad siin suure karuteene.
Nagu ütles paar päeva tagasi üks paar peatusevahet sõitev maamees bussijuhile 10-eurost rahatähte ulatades: „Tagasi pole vaja, mis ma nende kopikatega ikka peale hakkan!“