Milliste riigipühade eel on tööpäev lühendatud kolme tunni võrra ja millised pühad on üldse riigipühad?

Vastus :Töölepingu seaduse (TLS) §-is 53 on reguleeritud tööaja lühendamine. Sätestatud on, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. Peab arvestama, et seadusandja on mõelnud siinjuures vahetult riigipühale eelnevat tööpäeva. Näiteks, kui jõululaupäev langeb pühapäevasele päevale, siis reede ei ole lühendatud tööpäev.

Loe edasi >>>

Millised tasud peab tööandja arvestama minu töötasude hulka?

Kas töötasu hulka kuuluvad ka tööandja poolt makstavad toetused, sh sünni- ja matusetoetus, preemiad, nagu näiteks jõulupreemia ja preemia staazi pealt?

Loe edasi >>>

Menetlustoimingud töövaidluskomisjonis

Töövaidluskomisjonid lahendavad töötaja ja tööandja vahelisi töölepingu ettevalmistamisest või töölepingu alusel tekkinud eraõiguslikke vaidlusi. Töötaja ja tööandja vahel tekkinud individuaalse töövaidluse lahendamise korra ja tingimused sätestab individuaalse töövaidluse lahendamise seadus.

Avaldus töövaidlusorganile tuleb esitada kirjalikult kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töökoht on töölepingus kindlaks määratud mitut maakonda hõlmavas piirkonnas, tuleb avaldus esitada tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile.

Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Töövaidluskomisjonis ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 10 000 eurot.

Loe edasi >>>

Millal on töötajal õigus keelduda töö tegemisest?

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 19 loetleb kuus alust, millal töötajal on õigus keelduda töö tegemisest.

Loe edasi >>>

Kas võrdõiguslikkuse volinik peaks sekkuma?

Meeste töötus vähenes kolmandas kvartalis rohkem kui naiste töötus. Töötuid oli 2011. aasta III kvartalis 77 000 ja töötuse määr 10,9%, teatab Statistikaamet.

Rohkem infot tööturu olukorrast vaata siit.

Veel on lootust saada rahvaloendajaks!

3. novembrini saab kandideerida rahvaloendajaks aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel, teatab Statistikaamet. Enim oodatakse kandidaate Tallinnasse ja Harjumaale, Suure-Jaani ja Peipsi-äärsetesse valdadesse.

Vaata lähemalt.

Maksuamet võtab valesti deklareerijad pihtide vahele

Maksu- ja Tolliamet võtab lähiajal ühendust nende 9680 maksumaksjaga, kes kas ei ole veel oma 2010. a tuludeklaratsiooni esitanud või on oma tuludeklaratsioonis jätnud mingid tulud deklareerimata. Võrreldes eelmise, 2009.aastaga on isikute hulk kasvanud 2800 võrra.

Vaata lähemalt.

Kas oskad ära tunda töövägivalda?

"Avaldaja selgituse kohaselt tööandja pilkab ja mõnitab naistöötajaid, ei väärtusta nende pereelu ja laste kasvatamist. Tööandja tujutseb, nähvab ja karjub, valab oma pahameele välja eeskätt naistöötajate peale. Avaldaja kinnitusel on olnud juhuseid, kus tööandja on naistöötajale läinud kätega kallale ning teda vihaga raputanud. Samas kui tööandja on heas tujus, on ta nii avaldajat kui ka teisi naistöötajaid näpistanud ja kallistanud. Avaldaja väitel on see ebameeldiv ning ta on oma arvamust ka tööandjale väljendanud."

Vaata lähemalt.

Valitsus tahab sinu sotsmaksu tuuri panna?

Veebikeskkonnas http://www.kaitseomaraha.ee/ saavad külastajad kinnitada oma allkirjaga, et nad ei ole nõus loovutama nende maksetest kogutud töötu- ja haigekassa reserve valitsusele. Rahandusministeerium on avalikult kinnitanud, et kavatseb hakata kasutama reserve kulutusteks, milleks riigieelarves raha ei jätku.

Vaata lähemalt.

Läheneb FIE-de tasumise tund

2010. aasta tuludeklaratsioonide põhjal on enam kui 8500 inimesel kohustus tasuda 3. oktoobriks täiendavat tulumaksu kokku üle 14,1 miljoni euro, mida on 4,5 miljonit euot rohkem kui aasta tagasi. Kui aasta tagasi oli suurim tulumaksu summa, mis tuli täiendavalt tasuda, üle poole miljoni krooni (ca 32 000 eurot), siis tänavu on suurim summa üle poole miljoni euro ( ca 8, 8 miljonit krooni).
Vaata täpsemalt siit.

Firmad salgavad tööõnnetused maha

Eesti probleem on tööõnnetuste alaregistreerimine. Tavaliselt jäetakse teatamata kergetest tööõnnetustest.
28. septembril toimunud töötervishoiuseminaril tutvustas Sotsiaalministeeriumi analüütik Ester Rünkla 2009. aastal läbi viidud Eesti tööelu uuringut, mille jaoks küsitleti viie ja enama töötajaga firmade tööandjaid ja töötajaid, kokku 1332 organisatsiooni esindajat ja 4609 töötajat.
„Uuringu andmetel on tööõnnetusi juhtunud 2,4 protsendi töötajatega. Selle loogika järgi on 2009. aastal toimunud 11 503 tööõnnetust, kuid Tööinspektsiooni jõudnud andmetel on neid palju vähem,” nentis Rünkla.

Samast teemast pikemalt siin.

Tööpakkumisi lisandub hulgi

Augustis langes registreeritud töötute arv võrreldes eelmise kuuga aeglasemas tempos, teatas Töötukassa. Kuu lõpus oli töötuna arvel 7,4 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Uusi tööpakkumisi lisandus augustis 5 321, mis on sellel aastal kõige suurem kuu jooksul lisandunud uute tööpakkumiste arv.

Rohkem infot tööturu värske seisu kohta siit.

Miks kohus jättis rahuldamata ülikooli töötaja kaebuse?

Tartu halduskohus jättis eilse otsusega rahuldamata Tartu ülikooli töötaja kaebuse ning ei tühistanud ülikooli otsust, millega jäeti rahuldamata kaebaja hilinenult esitatud taotlus õppelaenu hüvitamiseks.

2004. aastal sõlmis kaebaja oma ülikooliõpingute ajal pangaga õppelaenulepingu. 2005. aasta sügisel asus ta ülikoolis tööle. 2009. aasta juunis lõpetas kaebaja kõrgkooli magistriõpingud, kuid taotluse oma tööandjale õppelaenu põhiosa kustutamiseks esitas ta alles 30. augustil 2010.

Samas kohustas aga riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, et avaliku sektori asutuses vähemalt 12 kuud töötanud ja ülikooliõpingud lõpetanud isikul on õppelaenu hüvitamist võimalik taotleda ainult kuni 1. juulini 2009. Seega hilines kaebaja oma taotluse esitamisega aasta ja kaks kuud.

Kohus luges antud vaidluse lahendamisel määravaks seda, et kaebaja ei teavitanud ülikooli tööle asumisel ega ka mitte hiljem seal töötades tööandjat oma kehtivast õppelaenulepingust. Taoline kohustus tuleneb aga Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2004 määrusest nr 284. Seega jättis kaebaja oma teavitamiskohustuse täitmata nii tööle asudes kui ka 2009. aasta juulis, kui jõustus seadusemuudatus.

Ülikool omakorda aga teavitas kõiki oma töötajaid, keda talle teadaolevalt viidatud seadusemuudatus puudutas ning informeeris neid kohustusest esitada õppelaenu kustutamise avaldus enne 1. juulit 2009. Sellega täitis ülikool omapoolse selgitamiskohustuse ning kohtu seisukoha järgi ei ole kaebaja õiguste rikkumine tõendatud.

Kui tööandja teeb kadumistriki

Keegi meist ei taha hommikul tööle minnes leida enese eest suletud ust ja töövahenditest tühjaks veetud tööruume ning tõdeda, et tegemist pole kurikaelte rünnakuga, vaid tööandja on asunud lihtsalt jõuliselt firma tegevust lõpetama, ümber kujundama või on ettevõtte kui majandusüksuse uuele omanikule maha müünud.

Loe pikemat artiklit siit.

15 aastat „tasuta kohut”

1.septembril täitub 15 aastat töövaidluskomisjonide tegevusest Eestis. Selle aja jooksul on nad menetlenud rohkem kui 56 000 avaldust.
„Alati on esikohal olnud rahalised nõuded: saamata palk, puhkuserahad, lõpparve jms. Neid on 80-85 protsenti üldistest nõuetest,” märkis Niina Siitam, Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja. Teisel kohal on praegu töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuded ehk siis juhtumid, kus töötaja või tööandja pole nõus, mis põhjusel teine pool ära läheb. Nende arv kasvas pärast uue töölepingu seaduse kehtima hakkamist 2009. aastal.
„Töövaidluse korral pöördutakse pigem töövaidluskomisjoni kui kohtusse,” kinnitas Siitam. „Töövaidluskomisjonis lahendatakse vaidlus kiiremini ja lihtsamate reeglitega kui kohtus. Kindlasti on üheks põhjuseks ka see, et vaidluse lahendamine on tasuta. Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine on kohustuslik nagu ka kohtuotsuse puhul. Mõnes mõttes ongi see nagu tasuta kohus.”
Töövaidluskomisjoni istungil on kohtunike asemel riigi esindajana komisjoni juhataja, pluss töötajate ja tööandjate esindaja. Kolmekesi kuulavad nad istungil ära mõlemad vaidlevad pooled ja teevad otsuse. Kui lahendiga nõus ei ole, siis saab selle vaidlustada kohtus.
Kõige rohkem töövaidlusasju oli 2009.aastal − tervelt 7290. „Masu ajal nõuti tagantjärele ka 50 krooni saamata jäänud töötasu. Inimesed otsisid veel viimseni võimalust raha saada,” kommenteeris Siitam. Võrdluseks: 2008. aastal oli töövaidlusasju 4660 ning 2010. aastal 5085.
Praegu tegutseb Eestis 12 töövaidluskomisjoni, mis lahendavad töösuhtest tulenevaid töövaidlusi.
Eesti oli esimesi postsotsialistlikke riike, kus hakati töövaidlusi lahendama väljaspool kohut. Tänapäeval lahendatakse töövaidlusi kohtuväliselt paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Prantsusmaal, Portugalis, Belgias jm.
„Rahaliste nõuete maksimaalsuuruseks on 10 000 eurot ja neid lahendame pidevalt. Sellise kuutöötasuga töölepingut küll ei mäleta, suurimad töötasud on ulatunud 2000-3000 euroni,” ütles töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjane. „Töötaja suhtes kõige ebaõiglasemaks käitumiseks on ilma põhjuseta ja päevapealt vallandamine, selliseid vaidlusi tuleb ette iga päev. Ajaloost mäletan, kuidas töötajad peksti läbi töölepingu lõpetamise kokkulepetele alla kirjutamast keeldumise tõttu, aga see oli tõesti väga ammu.
Absurdsetest nõuetest mäletan, et üks töötaja palus kohustada tööandjat käituma tema suhtes viisakalt ning me jätsime selle nõude rahuldamata. Põhjuseks oli, et komisjon ei tuvastanud, et tööandja oleks töötaja suhtes üldse halvasti käitunud.”

Õpetajad tahavad Eesti keskmist - miks nii tagasihoidlikud?

Õpetajate palkade tase jääb kolmandiku võrra alla riigi keskmist. Aastaid on Valitsuse moodustanud Reformierakond ja IRL andnud lubadusi peatselt saabuvast palgatõusust, kuid tegelikkuses saavad paljud õpetajad täna märgatavalt vähem palka kui veel 2008. aastal. Nüüd hakkab õpetajate kannatus otsa lõppema.
Alates eilsest on loodud õpetajate facebooki liikumine, millega esimese kahe tunni jooksul liitus 100 toetajat. Tänaseks on liikumine hoogustumas ja 10 minutis liitub enam kui 10 inimest. Samal lehel on kodanikualgatatuse korras avatud aruteluvood, kus õpetajad räägivad oma töötingimustest koolides ja lasteaedades.
Liikumise eesmärgiks on juhtida avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu, et õpetajate nõudmised palgatõusuks on põhjendatud. Olukord koolides ja lasteaedades vajab kiiret reageerimist ja otsuste vastu võtmist esmases järjekorras. Õpetajate hääl peab jõudma kõigini, sest õpetajatena räägime olukorrast Eesti hariduselus, räägime meie lastest ja tulevikust. Eesti tulevik peab olema meie riikliku poliitika prioriteediks!
Noorele õpetajale tuleb maksta Eesti keskmise palgaga võrdsustatud palka! Õpetaja palka tuleb edaspidi hakat arvutama sarnaselt Riigikogulaste palgaga, et lõppeksid pidevad vaidlused, ebakindlus ja põhjendamatud viivitamised palgatasemete reguleerimisel!
Nii Reformierakond kui IRL on lubanud oma 2011. aasta Riigikogu valimisprogrammides õpetajatele väärikat palka. Nüüd on viimane aeg sõnadelt tegudele liikuda! Tuhanded õpetajad ja lapsevanemad on Riigikogu valimistel teile oma hääle andnud ja ootavad.
Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel on 2011. aasta II kvartali seisuga 857 eurot, juunis koguni 913 eurot, nooremõpetaja palk samas 608,18 eurot. (Allikas: Statistikaameti koduleht http://www.stat.ee/49247)
Õpetajate töötasu alammäärad vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 1. jaanuarist 2011. a:
1) noorempedagoogil 608,18 eurot;
2) pedagoogil 644,04 eurot;
3) vanempedagoogil 736,07 eurot;
4) pedagoog-metoodikul 888,88 eurot.
(Allikas: HTM koduleht http://www.hm.ee/index.php?049246)
Haridusvaldkonnas töötavate inimeste tunnipalk on Statistikaameti andmetel 4,59 eurot (bruto), mis jääb märgatavalt alla enamikele valdkondadele, milles töötavatelt inimestelt eeldatakse kõrgharidust. (Allikas: Statistikaameti koduleht http://www.stat.ee/49247)

Kas said ka 781 eurot kuus?

Teise kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli Maksu- ja Tolliameti andmeil kokku üle 1,2 miljardi (1 239 699 479 ) euro (19 397 081 870 krooni) ja seda maksti 529 060 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 781 eurot (12 221 krooni) kuus.
2011. aasta I kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1 miljardi (1 081 592 299) euro ehk 16 miljardit (16 923 242 066) krooni ja seda maksti 513 066 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 703 eurot (10 995 krooni) kuus.
II kvartali mediaanväljamakse oli 620 eurot (9704 krooni) kuus. See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
Võrrelduna 2010. aasta II kvartaliga on keskmine väljamakse töötaja kohta 2011. aasta II kvartalis suurenenud. 2010. aasta II kvartalis oli see 752 eurot (11 764 krooni) kuus.
2010. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 511 088 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 152 823 658 eurot (18 037 770 647 krooni). Mediaanväljamakse oli 2010. aasta II kvartalis 594 eurot (9301 krooni) kuus.
2010. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 68 miljardi (68 794 578 711) krooni ja seda maksti 605 991 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse (aasta kohta) oli 9460 krooni (604,60 eurot) ja mediaan (aasta kohta) 7337 krooni (468,92 eurot).
Maksu- ja Tolliameti kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Siia hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Lapsele töökohta otsides tuleb teada reegleid

Lapse suvise töökoha puhul peab arvestama tööseaduses toodud reeglitega alaealise töötamisele ning maksudega, mida ka lapse palgalt tasuda tuleb.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse aastataguse uuringu kohaselt on iseseisva töö kogemus olemas vaid 19% Eesti 16-19-aastastest noortest. „Samas on noored, kes suvevaheajal tööl käinud, võrreldes teiste noortega hoolikamad oma raha hoidmiselhttp://www.blogger.com/img/blank.gif ja kogumisel ning iseseisvamad rahaga seotud otsustes,“ tõi teabekeskuse juht Piret Suitsu välja kooliaegse töökasvatuse kasulikke külgi. „Lapsele suveks töökohta otsides tuleb aga teada, et mitte kõik tööd ei ole alaealistele seadusega lubatud. Nii ei tohi näiteks alla 12-aastane laps teha raha eest põllutööd, ehkki omal aiamaal porgandeid rohida või marju korjata ei keela muidugi keegi,“märkis ta. „Lapsele sobivate ülesannete keerukuse ja kestvuse eesmärgiks pole aga mitte kius vaid vajadus tagada lapse ohutus ja kaitsta tema tervist, mille eest vastutavad nii tööandja kui ka lapsevanem, seega pole tegu sobimatute nõuetega.“

Loe veel rohkem laste töötamisega seonduvast.

Kuumus kohustab tööandjat

"Seadus ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja –niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesande täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Tööruumides lubatavat temperatuuri ei ole õigusaktidega määratletud, mis tähendab, et iga töökohttp://www.blogger.com/img/blank.gifhta tuleb hinnata eraldi tulenevalt konkreetse töö eripäradest.
Olukorras, kus töötaja tunneb, et tingimused töö tegemiseks on ebasobivad, tuleb tal pöörduda tööandja poole, kes peab võimalusel arvestama töötaja tehtud kaebuste ja ettepanekutega. Töötaja ja tööandja peavad tegema koostööd selleks, et töökeskkond oleks ohutu," tuletab meelde Tööinspektsioon.

Vaata rohkem töötajate "kuuma ilma" õiguste kohta siit.

Autojuhid nagistavad agressiivselt töölepingutega

Transpordi Ametiühing jagab täna välja uued tüüp-töölepingud, mis sisaldavad autojuhtide töötasumäärasid viisil, mis on kooskõlas rahvusvaheliste ohutusreeglitega.

Ametiühingu soovitusel ei peaks autojuhi põhipalk jääma alla 650 euro kuus ja kilomeetritasu ületama kolme eurosenti kilomeetrilt. Samutituleb eraldi kokku leppida tasud laadimiste või muu lisatöö eest. Arvestuslikult peaks autojuht selle skeemi alusel teenima maksustatud brutotuluna vähemalt 1000 eurot kuus.

Transpordi Ametiühingu esimehe Peep Petersoni sõnul on 90 protsendi Eesti autojuhtide palgasüsteemid üles ehitatud kilomeetritasule, mis on majanduslikult riskivaba tööandjale, kuid ohtlik autojuhile ja teistele liiklejatele. „Selline palgasüsteem on keelatud nii rahvusvaheliste reeglite kui Eesti seadustega, kuid reaalseid trahve on Eestis saanud vähesed ettevõtted,“ rääkis Peterson.

Tema sõnul püüab ametiühing nüüd autojuhtidele ja ettevõtetele jagatava tüüplepinguga olukorda parandada. „Oleme oma soovituse osas teinud koostööd Tööinspektsiooniga, et see oleks kooskõlas kõigi reeglitega. Tüüpleping on lisaks ka õiglane kompromiss garanteeritud sissetuleku ja motiveeriva lisatasu vahel,“ ütles Peterson.

Ümbrikupalkade maksmine pole vaatamata masule kasvanud

Eesti Konjunktuuriinstituudis valmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuringud varimajandusest, millest selgus, et ümbrikupalkade maksmine aastal 2010 võrreldes aasta varasemaga oluliselt ei kasvanud – kui 2010 ütles 13% vastanutest, et on saanud ümbrikupalka, siis 2009 vastas nõnda 9% küsitletutest.

Enamik vastanutest ei poolda ümbrikupalkade maksmist – nõnda ütles 72% küsitluses osalenutest.

Kas eestlased on talgu- või orgunnirahvas?

Teeme Ära talgutele on end kirja pannud veidi rohkem kui 5000 inimest, väljakuulutatud talgud vajavad aga kuni 25 000 abikätt. Numbrite suhe näitab, et talgute organiseerijad on talgulistest aktiivsemad ja pole mingi ime, kui organiseerijaid on lõpuks reaalsetest töötegijatest rohkem.http://www.blogger.com/img/blank.gif
Siit koorub välja huvitav tendents – eestlane küll sebiks ja korraldaks, laulakhttp://www.blogger.com/img/blank.gifs ja tantsiks, aga küürutada ja kätt mullaseks teha karjakaupa väga ei tahaks. Individualism on aastasadade jooksul nii sügavalt verre juurdunud, et parem orgunniks ja laseks teistel rügada või nikerdaks omaette kuuri taga pajupilli, kui läheks külarahvaga koos üldkasulikku tööd tegema.
Või on keegi kuskil näinud vastupidist?

Rohkem tööinfot leiad Aktivaator.ee.

Hakka Aktivaatori fänniks Facebookis.

Võrdse ja suurema palga ihalus

Naised heidavad ette, et Eestis on meeste palk pea 40 protsenti kõrgem kui naiste sissetulek. Kohalikud statistikud ja ettevõtjad väidavad, et vahe on maksimaalselt 15%.
Põhimõtteliselt ei ole kellelgi selle vastu midagi, et saada kõrget võrdset palka. Paraku on reaalsus karmim ja palgatõusu lootust pole ei meestel ega naistel.
SEB panga ökonomisti Hardo Pajula kinnitusel ei maksa lähitulevikus olulist reaalpalga kasvu oodata.
«Üheprotsendiline kasv tähendab aga tegelikult, et polegi mingit kasvu. Hea uudis on, et kui langus on kaks protsenti, siis palgad polegi tegelikult langenud,» rääkis Pajula SEB-s toimunud pressiüritusel.
Keskmine brutopalk 2010. aasta viimases kvartalis oli Eestis 814 eurot.

Asendamatuid pole paraku olemas

Paljudel inimestel tekib tööd tehes tunne, et just tema isiksus antud töökohal on asendamatu. Eriti tekib selline väärarvamus aegadel, mil ettevõte on kasvufaasis, tööpäevad venivad järjest pikemaks ja tundub, et kõike ei jõua kunagi ära teha. Samuti võib asendamatuse tunne tekkida mõnel kitsal spetsiifilisel erialal või erilisi oskusi nõudva töö teostamisel.
Ehkki illusioonid asendamatusest on kerged tekkima, tasub meeles pidada vanasõna: „Igal oinal on oma Mihklipäev“ ehk töövaldkonnaga seonduvalt – ükskord jõuab ikka aeg kätte, kus sinu teeneid enam ei vajata. Kui selline aeg kätte jõuab, saavad suurema šoki osaliseks need inimesed, kes on end asendamatuteks mõelnud, kuid asendamatuid pole paraku olemas.
Mõelge selle peale, et kui mõni kolleeg on vallandatud või töölt lahkunud, ei lenda ettevõte või asutus sugugi käpuli, vaid leiab üsna kiiresti uue töötaja või tehnoloogilise lahenduse vabanenud töökoha funktsioonide täitmiseks.
Nii et ennast asendamatuks pidada on naiivne ja lühinägelik.

Just nimelt, tööjõumaksud on liiga kõrged!

Palgatöötaja ei mõtle töölepingu sõlmimisel või palgapäeval, palju tema töökoht tööandjale tegelikult maksma läheb. Ametnik ei mõtle eriti sellele, kust tema palgaraha kokku korjatakse. See on ka mõistetav, sest töötaja pole sotsiaaltöötaja, kes peab muretsema tööandja toimetuleku pärast.
Ometi sõltub tööandjatest/ettevõtjatest kõigi palgatöötajate käekäik ja nii mõnigi töökoht on eriti just väikeettevõtluses jäänud loomata tänu sellele, et maksud pigistavad hinge kinni. Sellest jahutakse juba aastaid, et meil on Euroopa üks kõrgeim tööjõu maksustamise määr, kuid mitte midagi võimuladvikus ette ei võeta. Koalitsioonilepingus on vaid paar kosmeetilist vihjet:
- Kulutusi tööga seotud tasemekoolituselt ei käsitleta
- Alates 2013 väheneb töötuskindlustusmakse määr
- 1. jaanuarist 2014 kehtestatakse sotsiaalmaksu lagi – töötasu osalt, mis ületab 4000 eurot (62 586 krooni) kuus ei maksta sotsiaalmaksu.
Nendest vihjetest saame teada, et nelja aasta jooksul midagi põhimõtteliselt ei muutu ja töökohtade loomisel jäävad tööandjad endiselt väga ettevaatlikuks, asendades võimalusel inimesed masinatega, kuna nende pealt tööjõumaksu ju ei küsita.

Kui tööviljakas sa oled?

Oled sa mõelnud, et sama töö, mida sa iga päev kaheksa tundi teed, võiks teha palju lühema ajaga, olles tööviljakuse koha pealt kõva tegija. Või oled hoopiski mõelnud, et päevatöö, mille kallal vaeva näed, saaks masinate abil tehtud suisa poole päevaga?
Kui sa nendele küsimustele oled mõelnud, siis kerkivad kindlasti esile ka kõhklused ja kartused.
Mis järgneb sellele meie ühiskonnas, kui teed oma tööd südamest ja saad varem valmis?
1. Ülemus avastab, et su töökoormus on väike ja annab tööd juurde.
2. Ülemus näeb, et su töökoormus on väike ja kärbib palka.
3. Ülemus näeb, et masin teeb poole sinu tööst ja otsustab sinu palkamise asemel soetada kaks masinat.
4. Kolleegid vaatavad sinu rabelemist ja mõtlevad, et oled lihtsalt loll.
Eestis on hädasti vaja tööviljakust tõsta, kuid paraku on vaid vähestes firmades mindud seda teed, kus tööalaseid heategusid ei karistata. Ülejäänutes näidatakse hea töö eest üsna varsti koht kätte – kui lisatöö või madalama palgaga ei lepi, siis palun pane uks teiselt poolt kinni.

Pühapäeval tuleb õnn tööinimese õuele?

Nii mõnus on mõelda, et pärast 6. märtsi valimisi saabuvad lahendused meid aastaid vaevanud tööpuuduse ja väikeste palkade ning pensionite probleemile. Vähemasti on poliitikutest ühiskonnadoktorid kokku pannud sellise kuhja lubadusi ja ettepanekuid, et kui nendest kas või piskugi teoks saab, läheb Eestis kõvasti paremaks.
Mis meid siis ees ootab?
Viie rikkaima riigi hulka Eestit enam ei lubata viia. Seevastu oleme euroala viie vaeseima hulgas ja see teeb ainult rõõmu, sest nullist alustades võib majanduskasv nagu rakett üles panna. Küsimus on ainult selles, palju me taolisest tõusust osa saaksime.
Kui Ericsson maksab siinsetele tehasetöötajatele miinimumpalka ja kasumi Eestist välja viib, siis kui palju elavdab see meie majandust, et saaks tekkida uusi töökohti ja kasvada palgad? Ilmselt minimaalselt.
Ehk siis – Ansipi juhtimisel on ekspordi ja majanduskasvu üldnumbrid küll ilusad, kuid orjatööga inimeste elu reaalselt paremaks ei lähe.

Tööta palju tahad, pensionit ei saa

Viimasel ajal on lõkkele löönud kired pensionite ümber. Üheltpoolt väidetakse, et meie pensionisüsteem pole jätkusuutlik, teiselt poolt peetakse sellist väidet lolluseks. Kus on tõde?
Kui vaadata otsa demograafilistele faktidele, siis pole võimalik, et paarikümne aasta pärast mingeid lauspensione külvatakse – tööealisi ehk maksumaksjaid lihtsalt ei jätku.
Kui vaadata, mis toimub fondidega, kus pensioniraha hoitakse, siis andke andeks, nende näol on tegemist poolsunniviisilise ohvrite pügamisega.
Mida siis peab tegema inimene, kes terve elu tööandja jaoks orjab, riigile makse maksab, fonde nuumab, aga vanaduspõlves väärikat elamisraha ei saa?
Lahendused on tegelikult pragmaatilised ja ajaloost võtta: tuleb teha lapsi, soetada säästlik eluase ja külvata igal kevadel põllud porgandeid, kartuleid ja kapsaid täis. Polegi eriti keeruline pensionisüsteem.

Miks töötu on mõnus olla?

1. Ei pea varakult ärkama.
2. Kodu ja tööpaiga vahelisele transpordile ei kulu sekunditki aega ega sentigi raha.
3. Ei pea halva ilmaga nina õue pistma.
4. Pole vastikut ülemust ega igavaid koosolekuid.
5. Puudub vanuseline, seksuaalne ja vaimne ahistamine kolleegide poolt.
6. Terve päeva võib tegeleda sellega, mis iganes meeldib.
7. Õhtul pole vaja abikaasale põhjendada, miks kojujõudmisega nii kaua aega läks.
8. Puudub tööstress ja –väsimus.
9. Pole vaja muretseda, kas palk kantakse õigel ajal üle või mitte.
10. ………………

Kas te vahetaksite tõesti kõik selle ja sajad ülejäänud õnnelikuks tegevad aspektid 40 – 60 töötunni vastu nädalas ja kümne tuhande krooni vastu kuus?

Turuvarblaste värbamine innovaatilisel moel

Tallinna linnaametnikel tuli huvitav mõte, kuidas saada juurde töökohti. Nimelt avas linn hiljuti tööbüroo, kus sai tööd mitu vilgast ametnikku. Kui innovaatilisteks ja väärtusi loovateks need töökohad kujunevad, jäägu igaühe enda hinnata, kuid kõige olulisem on tähele panna seda, et asjaosalised said nii-öelda „kindlad“ töökohad, aga bussisaatjad ja pargivahid on endiselt saatuse meelevallas.
Teiseks on tööbüroo loomine selge märk sellest, et Tallinnas jätkatakse riiklike struktuuride dubleerimist ehk siis pealinna ametnikud ehitavad Eesti piiridesse oma riiki. Milleni see on viinud, näitavad korruptsioonijuhtumid linnavalitsuses, kus altkäemaksu summad küündivad miljoniteni. Kui need miljonid kokku lugeda, saaks nende eest ikka päris suur hulk reisisaatjaid ja pargivahte oma perele leiva lauale, aga ei, pigem tehakse neile tsirkust töömesside ja tööbürooga, mis on nõukaaegsete turuvarblaste värbamise moodne variant.

Lubadustest toituv rahvas

Alles see oli, kui meid lubati viia suure juhi eestvedamisel Euroopa viie rikkama riigi sekka. Taas on käes lubaduste jagamise aeg, aga tagaigatsetud hiilgust ei paista kuskilt.
Suure hurraaga oleme trüginud eurotsooni kõige vaesemaks riigiks, mida iseloomustab kõrge töötuse tase, suur palgalõhe meeste ja naiste vahel ning majanduspõgenike tulv Läände.
Kas olete tähele pannud, et töötuse teemadel on poliitikud viimasel ajal suhteliselt vait. Miks? Aga sellepärast, et meil pole niipea lootust tööhõiveküsimustes buumiaegsele tasemele jõuda. Veelgi hullem, väga paljud endised tööinimesed, peamiselt lihttöölised, on kaotanud elamisväärse tuleviku.
Mis jääb poliitikul sellises olukorras üle? Loomulikult lubada, lubada ja lubada. Inimesed lähevadki lubadustesse uskudes hüpnotiseeritult valimiskastide juurde ja lükkavad oravaratta uuesti käima.
Hea mees, kes lubabki!

Muudatused tööõiguses sinu tööelu kallal

Tööinspektsioon avaldas põhjaliku ülevaate muudatustest tööõigusaktides, millega alates käesolevast aastast tuleb töötajail kokku puutuda. Muudatustest pole pääsu kellelgi, sest ainuüksi aasta algusest kehtima hakanud euro teeb tööseadusandluses omad korrektuurid.

Vaata tööõigusaktidega seotud muudatusi siit.

Euro tõi uued töötasumäärad

Eurole üleminekust tulenevalt kehtivad alates 2011. aastast uued töötasu maksmise aluseks olevad määrad.

1. jaanuarist 2011 on töötasu maksmise puhul maksuvaba tulu 144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas. Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on edaspidi 192 eurot kuus, tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise puhul 64 eurot kuus.

Tulumaksu kinnipidamise ja sotsiaalmaksu määrad jäävad ka uuel aastal endisele tasemele - vastavalt 21% ja 33%.

Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse minimaalne alus on 2011. aastast kuumäär 278,02 eurot, mis tähendab, et sotsiaalmaksu minimaalne kuumakse on 91,75 eurot.

Samuti jäävad endiseks töötuskindlustusmakse määrad, mis on ka 2011. aastal töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4%.

Kohustusliku kogumispensionimakse määr sõltub 2011. aastal sellest, kas isik on 2009. aasta lõpus esitanud kogumispensioni maksete jätkamise avalduse või mitte. Avalduse esitanud isikutelt tuleb kinni pidada 2%. Kui isik ei ole avaldust esitanud, siis alates 2011. aasta 1. jaanuarist peetakse kogumispensioni määrana kinni 1% isiku tuludest.

Ehmatas ikka ära küll!

Esimesed europalgad ja –pensionid on nüüd välja makstud ning kontodel mitu nulli vähemaks jäänud.
Kuigi hoiatuskõnesid, milles inimesi kasinusele ja ettevaatlikkusele kutsutakse, on peetud palju, saavad nii mõnedki juba jaanuari keskel ebameeldiva üllatuse osaliseks: kuhu küll need eurod jäid?
Väikeste rahanumbrite maagia seisneb selles, et neist on lihtne loobuda, sest mündikõlina väärtust on pärast rubla ja krooni väga raske kõrgeks pidada. Harjumused ja alateadvus teevad siin suure karuteene.
Nagu ütles paar päeva tagasi üks paar peatusevahet sõitev maamees bussijuhile 10-eurost rahatähte ulatades: „Tagasi pole vaja, mis ma nende kopikatega ikka peale hakkan!“