Euro tulek pole eeldus palga vähendamiseks

Paljud inimesed on jõudnud juba mõelda ja küsida, mis saab euro tulekul palkadest. Firmades, kus töösuhted on segasemad, peljatakse, et tööandja kasutab uue raha kehtimahakkamisel vahetuskurssi, mis palganumbri väiksemaks teeb.
Tasub siiski meeles pidada ja nõuda, et palga maksmisel tuleb kõik palgad arvestada eurodeks ühe eurosendi täpsuseni, arvestades ametlikult kehtestatud vahetuskurssi 15,6466 ja ümardamisreeglit: kui kolmas koht pärast koma on viis või suurem, tuleb ümardada ülespoole, ja kui väiksem, siis allapoole.

Praegu kehtiv miinimumpalk on 4350 krooni. Ametliku vahetuskursi (1 EUR = 15,6466 krooni) järgi saab miinimumpalk olema 278,02 eurot.

Minimaalne tunnitasu, mis on praegu 27 krooni, on 1. jaanuarist 1,73 eurot.

Mitu korda võib inimene elus töökohta vahetada?

Kui pensioniiga tõuseb 65 eluaastani, siis nii mõnigi meie hulgast on töötanud pea pool sajandit, enne kui lõplikult koju ahju pääle pääseb.
Prrrr! Seda on päris õudne ette kujutada selles valguses, et paljud inimesed töötasid vanasti terve elu ühel ja samal töökohal, kusjuures seda peeti igati normaalseks.
Nüüd on vaated veidi muutunud, aga siiski jääb selgusetuks, mitu korda siis oleks normaalne tööaastate jooksul töökohti vahetada.
Kui vahetad liiga tihti, muutub kandideerimine keeruliseks, sest sind hakatakse pidama pealiskaudseks, saamatuks jne. Kui istud aastakümneid ühel kohal, siis on selge, et muutud lubjakaks, kes oma mätta otsast eriti kaugele ei näe.
Loomulikult sõltub kõik inimese ja töö iseloomust jne., aga töökas, hea ja kohusetundlik inimene ei pea ju end sellega karistama, et lepib vaid ühe töökohaga elus. Mis nõu võiks talle anda?

Moodne tööturg: tööd pole, aga töötajaid ei jätku

Oleme siis oma tööturuga jõudnud arengujärku, kus tööd otsivad kümned tuhanded inimesed, aga tööandjad laiutavad käsi, sest pole kedagi tööle võtta. Puudus on paljude erialade spetsialistidest ja üldisemalt inimestest, kes omavad initsiatiivi ja julgevad mingis töölõigus vastutust võtta.
Tegelikult on muutused tööturul viimase aja fundamentaalseimad ja muudavad põhjalikult seni valitsenud arusaamu.
Veel mõne aasta eest, eriti suure koondamislaine harjal arvati, et inimesed, kes loovad oma ettevõtte ja annavad teistele tööd, on sahkerdajad ja kaabakad. Tänaseks on töötajate suhtumine ettevõtjatesse muutunud palju leebemaks ja mõistvamaks. Loomulikult on olemas mingid erandid, aga üldist trendi need ei mõjuta.
Teiseks on hakanud inimesed oma töösse hoolikamalt suhtuma. Kui oled kuude kaupa otsinud tööd, kaotades vahepeal igasuguse lootuse ja siis töökoha lõpuks leidnud, ei lähe läbielatu nii kergelt meelest ja keegi ei tahaks olnut korrata.
Kolmandaks, terad eraldatakse julmalt sõkaldest. Kahjuks tekib palju heitunuid, eriti nende hulgas, kes pole viitsinud õppida, on piirdunud lihttööga või lootnud lihtsalt väga mugavalt läbi saada. Paraku on mugavlejate hulgas ka väga palju kõrgharidusega inimesi.
Ja neljandaks – kümne aasta pärast on meil palju võõrtööjõudu, sest inimesi kahjuks lihtsalt ei jätku selleks, et Eestis elujärge vähemalt samal tasemel hoida, nagu see praegu on.