Tööta palju tahad, pensionit ei saa

Viimasel ajal on lõkkele löönud kired pensionite ümber. Üheltpoolt väidetakse, et meie pensionisüsteem pole jätkusuutlik, teiselt poolt peetakse sellist väidet lolluseks. Kus on tõde?
Kui vaadata otsa demograafilistele faktidele, siis pole võimalik, et paarikümne aasta pärast mingeid lauspensione külvatakse – tööealisi ehk maksumaksjaid lihtsalt ei jätku.
Kui vaadata, mis toimub fondidega, kus pensioniraha hoitakse, siis andke andeks, nende näol on tegemist poolsunniviisilise ohvrite pügamisega.
Mida siis peab tegema inimene, kes terve elu tööandja jaoks orjab, riigile makse maksab, fonde nuumab, aga vanaduspõlves väärikat elamisraha ei saa?
Lahendused on tegelikult pragmaatilised ja ajaloost võtta: tuleb teha lapsi, soetada säästlik eluase ja külvata igal kevadel põllud porgandeid, kartuleid ja kapsaid täis. Polegi eriti keeruline pensionisüsteem.

Miks töötu on mõnus olla?

1. Ei pea varakult ärkama.
2. Kodu ja tööpaiga vahelisele transpordile ei kulu sekunditki aega ega sentigi raha.
3. Ei pea halva ilmaga nina õue pistma.
4. Pole vastikut ülemust ega igavaid koosolekuid.
5. Puudub vanuseline, seksuaalne ja vaimne ahistamine kolleegide poolt.
6. Terve päeva võib tegeleda sellega, mis iganes meeldib.
7. Õhtul pole vaja abikaasale põhjendada, miks kojujõudmisega nii kaua aega läks.
8. Puudub tööstress ja –väsimus.
9. Pole vaja muretseda, kas palk kantakse õigel ajal üle või mitte.
10. ………………

Kas te vahetaksite tõesti kõik selle ja sajad ülejäänud õnnelikuks tegevad aspektid 40 – 60 töötunni vastu nädalas ja kümne tuhande krooni vastu kuus?