Europalgad tulemas!

Euro tulekul peab tööandja kandma töötaja pangakontole kroonide asemel eurod ja seda sendi täpsusega. Kroonid vahetatakse eurodeks fikseeritud kursiga 1 EUR=15,6466 EEK. Ümardamisreegli kohaselt tuleb kroonid eurodesse ümber arvestada ühe sendi täpsusega, arvestades jagamistehte kolmandat kohta pärast koma.

Kroonidest eurodesse ümberarvutuse tulemusel ei tohi töötaja töötasu väheneda. Töölepingu seadus lubab sõlmida üksnes töötajale soodsamaid kokkuleppeid. Tööandja võib seega töötaja nõusolekul ümardada töötasud euro tulekul töötajale soodsamas suunas.

Eurole üleminek ei too kaasa vajadust olemasolevate töölepingute muutmiseks. Töölepingutes kokkulepitud töötasu tuleb küll eurodeks ümber arvestada, kuid see ei too kaasa vajadust töölepingute täiendamiseks. Üleminek uuele rahaühikule toimub automaatselt ega vaja töötaja ja tööandja vaheliste kokkulepete korrastamist. Raha peab tööandja ju endiselt maksma samas suuruses, muutub lihtsalt rahaühik. Lepingu muutmine tuleb eraldi vormistada vaid juhul, kui muutub palga suurus, seda saab teha näiteks eraldi lepingu lisana.

Töötajal on töölepingu seaduse järgi õigus küsida tööandjalt teavet talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Töötajal on seega õigus küsida tööandjalt infot töötasu ümberarvestuse kohta, kui tal tekib kahtlus arvestuse õigsuse osas.

Veel rohkem tööalast infot leiad siit.

Hurraa! Tööpäevad nüüd 18 minutit lühemad!

Statistikaamet teatas, et Eesti inimesed töötavad praegu keskmiselt 18 minutit vähem kui kümme aastat tagasi. Kuigi tulemus on hea, pole põhjust tööandjale nõudlikult otsa vaadata ja paarkümmend minutit varem minema hiilida, sest tööpäeva lühenemine on ühelt poolt ilmselgelt tingitud kõrgest töötuse tasemest ja teiselt poolt asjaolust, et töönarkomaanid on kümne aastaga valdavalt hinge heitnud või muudel põhjustel tööturult välja kukkunud.
Vaata, mis on kümne aastaga saanud meie ajakasutusest siit.

Palgad + hinnad = vandenõu

Tänane Statoili teade mootorkütuse hindade tõstmise kohta ja viimasel ajal toimuv toiduainete hinnatõus tekitab mõtte, et midagi on meil ikka kardinaalselt paigast ära.
Riigis on orienteeruvalt 100 000 tööta tööealist, keskmine reaalpalk muudkui väheneb, aga hinnad aina kasvavad ja kasvavad.
Kui jälgida majanduses ilmnevaid märke, siis neid üksteisega kokku pannes võib öelda, et oleme järgmisel aastal krahhi äärel, sest keegi ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellel palk tõuseb, kuid hinnad kasvavad mühinal.
Kus on viga? Kas statistikaamet ja majandusministeerium on oma ülevaadetes ebaadekvaatsed ja juhatavad meid tupikusse? Kas keegi on otsustanud elu Eestis välja suretada või koopaaegsele tasemele viia, teades, et aastasadade pikkune orjaöö on eestlastest teinud lambad ja need ostavad kaupu ka elu hinnaga?
Mida sina arvad?

Tööotsija saab endast tasuta teada anda ka aktivaatoris

Alates käesolevast nädalast on võimalik kõigil registreerida end aktivaator.ee kasutajaks.
Registreerimine annab põhi- või lisatöö otsijale võimaluse sisestada oma CV, mille alusel saavad tööandjad tööpakkumisi teha. Tööotsija üldandmed kuvatakse ka rubriigis „Tööotsijad“, kust tööandjatel on võimalus tööotsijaga otse kiiresti ühendust võtta.