Tänane Statoili teade mootorkütuse hindade tõstmise kohta ja viimasel ajal toimuv toiduainete hinnatõus tekitab mõtte, et midagi on meil ikka kardinaalselt paigast ära.
Riigis on orienteeruvalt 100 000 tööta tööealist, keskmine reaalpalk muudkui väheneb, aga hinnad aina kasvavad ja kasvavad.
Kui jälgida majanduses ilmnevaid märke, siis neid üksteisega kokku pannes võib öelda, et oleme järgmisel aastal krahhi äärel, sest keegi ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellel palk tõuseb, kuid hinnad kasvavad mühinal.
Kus on viga? Kas statistikaamet ja majandusministeerium on oma ülevaadetes ebaadekvaatsed ja juhatavad meid tupikusse? Kas keegi on otsustanud elu Eestis välja suretada või koopaaegsele tasemele viia, teades, et aastasadade pikkune orjaöö on eestlastest teinud lambad ja need ostavad kaupu ka elu hinnaga?
Mida sina arvad?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar