15 aastat „tasuta kohut”

1.septembril täitub 15 aastat töövaidluskomisjonide tegevusest Eestis. Selle aja jooksul on nad menetlenud rohkem kui 56 000 avaldust.
„Alati on esikohal olnud rahalised nõuded: saamata palk, puhkuserahad, lõpparve jms. Neid on 80-85 protsenti üldistest nõuetest,” märkis Niina Siitam, Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja. Teisel kohal on praegu töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuded ehk siis juhtumid, kus töötaja või tööandja pole nõus, mis põhjusel teine pool ära läheb. Nende arv kasvas pärast uue töölepingu seaduse kehtima hakkamist 2009. aastal.
„Töövaidluse korral pöördutakse pigem töövaidluskomisjoni kui kohtusse,” kinnitas Siitam. „Töövaidluskomisjonis lahendatakse vaidlus kiiremini ja lihtsamate reeglitega kui kohtus. Kindlasti on üheks põhjuseks ka see, et vaidluse lahendamine on tasuta. Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine on kohustuslik nagu ka kohtuotsuse puhul. Mõnes mõttes ongi see nagu tasuta kohus.”
Töövaidluskomisjoni istungil on kohtunike asemel riigi esindajana komisjoni juhataja, pluss töötajate ja tööandjate esindaja. Kolmekesi kuulavad nad istungil ära mõlemad vaidlevad pooled ja teevad otsuse. Kui lahendiga nõus ei ole, siis saab selle vaidlustada kohtus.
Kõige rohkem töövaidlusasju oli 2009.aastal − tervelt 7290. „Masu ajal nõuti tagantjärele ka 50 krooni saamata jäänud töötasu. Inimesed otsisid veel viimseni võimalust raha saada,” kommenteeris Siitam. Võrdluseks: 2008. aastal oli töövaidlusasju 4660 ning 2010. aastal 5085.
Praegu tegutseb Eestis 12 töövaidluskomisjoni, mis lahendavad töösuhtest tulenevaid töövaidlusi.
Eesti oli esimesi postsotsialistlikke riike, kus hakati töövaidlusi lahendama väljaspool kohut. Tänapäeval lahendatakse töövaidlusi kohtuväliselt paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Prantsusmaal, Portugalis, Belgias jm.
„Rahaliste nõuete maksimaalsuuruseks on 10 000 eurot ja neid lahendame pidevalt. Sellise kuutöötasuga töölepingut küll ei mäleta, suurimad töötasud on ulatunud 2000-3000 euroni,” ütles töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjane. „Töötaja suhtes kõige ebaõiglasemaks käitumiseks on ilma põhjuseta ja päevapealt vallandamine, selliseid vaidlusi tuleb ette iga päev. Ajaloost mäletan, kuidas töötajad peksti läbi töölepingu lõpetamise kokkulepetele alla kirjutamast keeldumise tõttu, aga see oli tõesti väga ammu.
Absurdsetest nõuetest mäletan, et üks töötaja palus kohustada tööandjat käituma tema suhtes viisakalt ning me jätsime selle nõude rahuldamata. Põhjuseks oli, et komisjon ei tuvastanud, et tööandja oleks töötaja suhtes üldse halvasti käitunud.”

Õpetajad tahavad Eesti keskmist - miks nii tagasihoidlikud?

Õpetajate palkade tase jääb kolmandiku võrra alla riigi keskmist. Aastaid on Valitsuse moodustanud Reformierakond ja IRL andnud lubadusi peatselt saabuvast palgatõusust, kuid tegelikkuses saavad paljud õpetajad täna märgatavalt vähem palka kui veel 2008. aastal. Nüüd hakkab õpetajate kannatus otsa lõppema.
Alates eilsest on loodud õpetajate facebooki liikumine, millega esimese kahe tunni jooksul liitus 100 toetajat. Tänaseks on liikumine hoogustumas ja 10 minutis liitub enam kui 10 inimest. Samal lehel on kodanikualgatatuse korras avatud aruteluvood, kus õpetajad räägivad oma töötingimustest koolides ja lasteaedades.
Liikumise eesmärgiks on juhtida avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu, et õpetajate nõudmised palgatõusuks on põhjendatud. Olukord koolides ja lasteaedades vajab kiiret reageerimist ja otsuste vastu võtmist esmases järjekorras. Õpetajate hääl peab jõudma kõigini, sest õpetajatena räägime olukorrast Eesti hariduselus, räägime meie lastest ja tulevikust. Eesti tulevik peab olema meie riikliku poliitika prioriteediks!
Noorele õpetajale tuleb maksta Eesti keskmise palgaga võrdsustatud palka! Õpetaja palka tuleb edaspidi hakat arvutama sarnaselt Riigikogulaste palgaga, et lõppeksid pidevad vaidlused, ebakindlus ja põhjendamatud viivitamised palgatasemete reguleerimisel!
Nii Reformierakond kui IRL on lubanud oma 2011. aasta Riigikogu valimisprogrammides õpetajatele väärikat palka. Nüüd on viimane aeg sõnadelt tegudele liikuda! Tuhanded õpetajad ja lapsevanemad on Riigikogu valimistel teile oma hääle andnud ja ootavad.
Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel on 2011. aasta II kvartali seisuga 857 eurot, juunis koguni 913 eurot, nooremõpetaja palk samas 608,18 eurot. (Allikas: Statistikaameti koduleht http://www.stat.ee/49247)
Õpetajate töötasu alammäärad vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on alates 1. jaanuarist 2011. a:
1) noorempedagoogil 608,18 eurot;
2) pedagoogil 644,04 eurot;
3) vanempedagoogil 736,07 eurot;
4) pedagoog-metoodikul 888,88 eurot.
(Allikas: HTM koduleht http://www.hm.ee/index.php?049246)
Haridusvaldkonnas töötavate inimeste tunnipalk on Statistikaameti andmetel 4,59 eurot (bruto), mis jääb märgatavalt alla enamikele valdkondadele, milles töötavatelt inimestelt eeldatakse kõrgharidust. (Allikas: Statistikaameti koduleht http://www.stat.ee/49247)

Kas said ka 781 eurot kuus?

Teise kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli Maksu- ja Tolliameti andmeil kokku üle 1,2 miljardi (1 239 699 479 ) euro (19 397 081 870 krooni) ja seda maksti 529 060 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 781 eurot (12 221 krooni) kuus.
2011. aasta I kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1 miljardi (1 081 592 299) euro ehk 16 miljardit (16 923 242 066) krooni ja seda maksti 513 066 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 703 eurot (10 995 krooni) kuus.
II kvartali mediaanväljamakse oli 620 eurot (9704 krooni) kuus. See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
Võrrelduna 2010. aasta II kvartaliga on keskmine väljamakse töötaja kohta 2011. aasta II kvartalis suurenenud. 2010. aasta II kvartalis oli see 752 eurot (11 764 krooni) kuus.
2010. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 511 088 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 152 823 658 eurot (18 037 770 647 krooni). Mediaanväljamakse oli 2010. aasta II kvartalis 594 eurot (9301 krooni) kuus.
2010. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 68 miljardi (68 794 578 711) krooni ja seda maksti 605 991 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse (aasta kohta) oli 9460 krooni (604,60 eurot) ja mediaan (aasta kohta) 7337 krooni (468,92 eurot).
Maksu- ja Tolliameti kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Siia hulka ei kuulu koondamishüvitised.