Läheneb FIE-de tasumise tund

2010. aasta tuludeklaratsioonide põhjal on enam kui 8500 inimesel kohustus tasuda 3. oktoobriks täiendavat tulumaksu kokku üle 14,1 miljoni euro, mida on 4,5 miljonit euot rohkem kui aasta tagasi. Kui aasta tagasi oli suurim tulumaksu summa, mis tuli täiendavalt tasuda, üle poole miljoni krooni (ca 32 000 eurot), siis tänavu on suurim summa üle poole miljoni euro ( ca 8, 8 miljonit krooni).
Vaata täpsemalt siit.

Firmad salgavad tööõnnetused maha

Eesti probleem on tööõnnetuste alaregistreerimine. Tavaliselt jäetakse teatamata kergetest tööõnnetustest.
28. septembril toimunud töötervishoiuseminaril tutvustas Sotsiaalministeeriumi analüütik Ester Rünkla 2009. aastal läbi viidud Eesti tööelu uuringut, mille jaoks küsitleti viie ja enama töötajaga firmade tööandjaid ja töötajaid, kokku 1332 organisatsiooni esindajat ja 4609 töötajat.
„Uuringu andmetel on tööõnnetusi juhtunud 2,4 protsendi töötajatega. Selle loogika järgi on 2009. aastal toimunud 11 503 tööõnnetust, kuid Tööinspektsiooni jõudnud andmetel on neid palju vähem,” nentis Rünkla.

Samast teemast pikemalt siin.

Tööpakkumisi lisandub hulgi

Augustis langes registreeritud töötute arv võrreldes eelmise kuuga aeglasemas tempos, teatas Töötukassa. Kuu lõpus oli töötuna arvel 7,4 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Uusi tööpakkumisi lisandus augustis 5 321, mis on sellel aastal kõige suurem kuu jooksul lisandunud uute tööpakkumiste arv.

Rohkem infot tööturu värske seisu kohta siit.

Miks kohus jättis rahuldamata ülikooli töötaja kaebuse?

Tartu halduskohus jättis eilse otsusega rahuldamata Tartu ülikooli töötaja kaebuse ning ei tühistanud ülikooli otsust, millega jäeti rahuldamata kaebaja hilinenult esitatud taotlus õppelaenu hüvitamiseks.

2004. aastal sõlmis kaebaja oma ülikooliõpingute ajal pangaga õppelaenulepingu. 2005. aasta sügisel asus ta ülikoolis tööle. 2009. aasta juunis lõpetas kaebaja kõrgkooli magistriõpingud, kuid taotluse oma tööandjale õppelaenu põhiosa kustutamiseks esitas ta alles 30. augustil 2010.

Samas kohustas aga riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, et avaliku sektori asutuses vähemalt 12 kuud töötanud ja ülikooliõpingud lõpetanud isikul on õppelaenu hüvitamist võimalik taotleda ainult kuni 1. juulini 2009. Seega hilines kaebaja oma taotluse esitamisega aasta ja kaks kuud.

Kohus luges antud vaidluse lahendamisel määravaks seda, et kaebaja ei teavitanud ülikooli tööle asumisel ega ka mitte hiljem seal töötades tööandjat oma kehtivast õppelaenulepingust. Taoline kohustus tuleneb aga Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2004 määrusest nr 284. Seega jättis kaebaja oma teavitamiskohustuse täitmata nii tööle asudes kui ka 2009. aasta juulis, kui jõustus seadusemuudatus.

Ülikool omakorda aga teavitas kõiki oma töötajaid, keda talle teadaolevalt viidatud seadusemuudatus puudutas ning informeeris neid kohustusest esitada õppelaenu kustutamise avaldus enne 1. juulit 2009. Sellega täitis ülikool omapoolse selgitamiskohustuse ning kohtu seisukoha järgi ei ole kaebaja õiguste rikkumine tõendatud.

Kui tööandja teeb kadumistriki

Keegi meist ei taha hommikul tööle minnes leida enese eest suletud ust ja töövahenditest tühjaks veetud tööruume ning tõdeda, et tegemist pole kurikaelte rünnakuga, vaid tööandja on asunud lihtsalt jõuliselt firma tegevust lõpetama, ümber kujundama või on ettevõtte kui majandusüksuse uuele omanikule maha müünud.

Loe pikemat artiklit siit.