Palgatöötaja ei mõtle töölepingu sõlmimisel või palgapäeval, palju tema töökoht tööandjale tegelikult maksma läheb. Ametnik ei mõtle eriti sellele, kust tema palgaraha kokku korjatakse. See on ka mõistetav, sest töötaja pole sotsiaaltöötaja, kes peab muretsema tööandja toimetuleku pärast.
Ometi sõltub tööandjatest/ettevõtjatest kõigi palgatöötajate käekäik ja nii mõnigi töökoht on eriti just väikeettevõtluses jäänud loomata tänu sellele, et maksud pigistavad hinge kinni. Sellest jahutakse juba aastaid, et meil on Euroopa üks kõrgeim tööjõu maksustamise määr, kuid mitte midagi võimuladvikus ette ei võeta. Koalitsioonilepingus on vaid paar kosmeetilist vihjet:
- Kulutusi tööga seotud tasemekoolituselt ei käsitleta
- Alates 2013 väheneb töötuskindlustusmakse määr
- 1. jaanuarist 2014 kehtestatakse sotsiaalmaksu lagi – töötasu osalt, mis ületab 4000 eurot (62 586 krooni) kuus ei maksta sotsiaalmaksu.
Nendest vihjetest saame teada, et nelja aasta jooksul midagi põhimõtteliselt ei muutu ja töökohtade loomisel jäävad tööandjad endiselt väga ettevaatlikuks, asendades võimalusel inimesed masinatega, kuna nende pealt tööjõumaksu ju ei küsita.
kolmapäev, 30. märts 2011
kolmapäev, 9. märts 2011
Kui tööviljakas sa oled?
Oled sa mõelnud, et sama töö, mida sa iga päev kaheksa tundi teed, võiks teha palju lühema ajaga, olles tööviljakuse koha pealt kõva tegija. Või oled hoopiski mõelnud, et päevatöö, mille kallal vaeva näed, saaks masinate abil tehtud suisa poole päevaga?
Kui sa nendele küsimustele oled mõelnud, siis kerkivad kindlasti esile ka kõhklused ja kartused.
Mis järgneb sellele meie ühiskonnas, kui teed oma tööd südamest ja saad varem valmis?
1. Ülemus avastab, et su töökoormus on väike ja annab tööd juurde.
2. Ülemus näeb, et su töökoormus on väike ja kärbib palka.
3. Ülemus näeb, et masin teeb poole sinu tööst ja otsustab sinu palkamise asemel soetada kaks masinat.
4. Kolleegid vaatavad sinu rabelemist ja mõtlevad, et oled lihtsalt loll.
Eestis on hädasti vaja tööviljakust tõsta, kuid paraku on vaid vähestes firmades mindud seda teed, kus tööalaseid heategusid ei karistata. Ülejäänutes näidatakse hea töö eest üsna varsti koht kätte – kui lisatöö või madalama palgaga ei lepi, siis palun pane uks teiselt poolt kinni.
Kui sa nendele küsimustele oled mõelnud, siis kerkivad kindlasti esile ka kõhklused ja kartused.
Mis järgneb sellele meie ühiskonnas, kui teed oma tööd südamest ja saad varem valmis?
1. Ülemus avastab, et su töökoormus on väike ja annab tööd juurde.
2. Ülemus näeb, et su töökoormus on väike ja kärbib palka.
3. Ülemus näeb, et masin teeb poole sinu tööst ja otsustab sinu palkamise asemel soetada kaks masinat.
4. Kolleegid vaatavad sinu rabelemist ja mõtlevad, et oled lihtsalt loll.
Eestis on hädasti vaja tööviljakust tõsta, kuid paraku on vaid vähestes firmades mindud seda teed, kus tööalaseid heategusid ei karistata. Ülejäänutes näidatakse hea töö eest üsna varsti koht kätte – kui lisatöö või madalama palgaga ei lepi, siis palun pane uks teiselt poolt kinni.
neljapäev, 3. märts 2011
Pühapäeval tuleb õnn tööinimese õuele?
Nii mõnus on mõelda, et pärast 6. märtsi valimisi saabuvad lahendused meid aastaid vaevanud tööpuuduse ja väikeste palkade ning pensionite probleemile. Vähemasti on poliitikutest ühiskonnadoktorid kokku pannud sellise kuhja lubadusi ja ettepanekuid, et kui nendest kas või piskugi teoks saab, läheb Eestis kõvasti paremaks.
Mis meid siis ees ootab?
Viie rikkaima riigi hulka Eestit enam ei lubata viia. Seevastu oleme euroala viie vaeseima hulgas ja see teeb ainult rõõmu, sest nullist alustades võib majanduskasv nagu rakett üles panna. Küsimus on ainult selles, palju me taolisest tõusust osa saaksime.
Kui Ericsson maksab siinsetele tehasetöötajatele miinimumpalka ja kasumi Eestist välja viib, siis kui palju elavdab see meie majandust, et saaks tekkida uusi töökohti ja kasvada palgad? Ilmselt minimaalselt.
Ehk siis – Ansipi juhtimisel on ekspordi ja majanduskasvu üldnumbrid küll ilusad, kuid orjatööga inimeste elu reaalselt paremaks ei lähe.
Mis meid siis ees ootab?
Viie rikkaima riigi hulka Eestit enam ei lubata viia. Seevastu oleme euroala viie vaeseima hulgas ja see teeb ainult rõõmu, sest nullist alustades võib majanduskasv nagu rakett üles panna. Küsimus on ainult selles, palju me taolisest tõusust osa saaksime.
Kui Ericsson maksab siinsetele tehasetöötajatele miinimumpalka ja kasumi Eestist välja viib, siis kui palju elavdab see meie majandust, et saaks tekkida uusi töökohti ja kasvada palgad? Ilmselt minimaalselt.
Ehk siis – Ansipi juhtimisel on ekspordi ja majanduskasvu üldnumbrid küll ilusad, kuid orjatööga inimeste elu reaalselt paremaks ei lähe.
Tellimine:
Postitused (Atom)