Palgatöötaja ei mõtle töölepingu sõlmimisel või palgapäeval, palju tema töökoht tööandjale tegelikult maksma läheb. Ametnik ei mõtle eriti sellele, kust tema palgaraha kokku korjatakse. See on ka mõistetav, sest töötaja pole sotsiaaltöötaja, kes peab muretsema tööandja toimetuleku pärast.
Ometi sõltub tööandjatest/ettevõtjatest kõigi palgatöötajate käekäik ja nii mõnigi töökoht on eriti just väikeettevõtluses jäänud loomata tänu sellele, et maksud pigistavad hinge kinni. Sellest jahutakse juba aastaid, et meil on Euroopa üks kõrgeim tööjõu maksustamise määr, kuid mitte midagi võimuladvikus ette ei võeta. Koalitsioonilepingus on vaid paar kosmeetilist vihjet:
- Kulutusi tööga seotud tasemekoolituselt ei käsitleta
- Alates 2013 väheneb töötuskindlustusmakse määr
- 1. jaanuarist 2014 kehtestatakse sotsiaalmaksu lagi – töötasu osalt, mis ületab 4000 eurot (62 586 krooni) kuus ei maksta sotsiaalmaksu.
Nendest vihjetest saame teada, et nelja aasta jooksul midagi põhimõtteliselt ei muutu ja töökohtade loomisel jäävad tööandjad endiselt väga ettevaatlikuks, asendades võimalusel inimesed masinatega, kuna nende pealt tööjõumaksu ju ei küsita.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar