Oleme siis oma tööturuga jõudnud arengujärku, kus tööd otsivad kümned tuhanded inimesed, aga tööandjad laiutavad käsi, sest pole kedagi tööle võtta. Puudus on paljude erialade spetsialistidest ja üldisemalt inimestest, kes omavad initsiatiivi ja julgevad mingis töölõigus vastutust võtta.
Tegelikult on muutused tööturul viimase aja fundamentaalseimad ja muudavad põhjalikult seni valitsenud arusaamu.
Veel mõne aasta eest, eriti suure koondamislaine harjal arvati, et inimesed, kes loovad oma ettevõtte ja annavad teistele tööd, on sahkerdajad ja kaabakad. Tänaseks on töötajate suhtumine ettevõtjatesse muutunud palju leebemaks ja mõistvamaks. Loomulikult on olemas mingid erandid, aga üldist trendi need ei mõjuta.
Teiseks on hakanud inimesed oma töösse hoolikamalt suhtuma. Kui oled kuude kaupa otsinud tööd, kaotades vahepeal igasuguse lootuse ja siis töökoha lõpuks leidnud, ei lähe läbielatu nii kergelt meelest ja keegi ei tahaks olnut korrata.
Kolmandaks, terad eraldatakse julmalt sõkaldest. Kahjuks tekib palju heitunuid, eriti nende hulgas, kes pole viitsinud õppida, on piirdunud lihttööga või lootnud lihtsalt väga mugavalt läbi saada. Paraku on mugavlejate hulgas ka väga palju kõrgharidusega inimesi.
Ja neljandaks – kümne aasta pärast on meil palju võõrtööjõudu, sest inimesi kahjuks lihtsalt ei jätku selleks, et Eestis elujärge vähemalt samal tasemel hoida, nagu see praegu on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar